Thursday 10 July 2014

Invazaun ekonómika - entre realidade no xenofóbia


Husi Cosme da Costa Araujo*

           Ema barak, ikus-ikus neé, komesa preokupa ho prezensa ema estranjeirus barak nebeé mai halao negósiu iha ita nia rain. Sé ita akompania notísias sira iha televizaun ka jornais, asuntu ida neé sai tiha hanesan sira nia makanan pokok. Ijemplu hanesan Jornál STL nebeé pernah publika artigu ida ho títulu - invazaun foun ameasa ekonomia Timor-Leste. Iha artigu refere, membrus deputadus balun preokupa ho ema estranjeirus, liu-liu Xineza sira, nebeé mai halao negósiu iha Timor-Leste. Tuir deputadus hirak neé, ema rai seluk domina tiha atividade ekonómika rai-laran no nuneé sira konsidera hanesan invazaun foun nebeé fo ameasa ba ekonomia Timor-Leste. Laos deputadu sira deit, vendedores Timór oan sira nebeé fila-liman (i.e fán kios) mos preokupa. Nuneé sé ita nonton STL News karik, ita sempre haré vendedores hirak neé lamenta konaba dominasaun ema estranjeiru iha atividade ekonómika rai-laran nian no sira husu atu governu bele foti medidas ruma ba sira nia preokupasaun hirak neé.
           Prezensa ema estranjeirus iha ita nia rain laos buat foun ida mai ita. Iha tempu rai-diak, negosiantes barak hanesan husi Xina, Arabe no rai sira seluk maka mai Timór hodi halo negósiu ho ita nia beiala sira i.e sosa ai-kameli. Nuneé mos iha tempu Portugês no okupasaun Indonésia. Hafoin Timor-Leste nak-kore a’an husi Indonesia iha 1999, pela primeira vez iha ita nia istoria, ita haré ema estranjeirus barak husi fatin oi-oin maka tama mai iha ita nia rain. Ema hirak neé maioria mai servisu iha ajensias internasionais sira hodi ajuda harí Timor-Leste foun.
           Maibe iha tempu nebá ita ladún preokupa ho sira, tamba ema hirak neé mai halo servisu hirak nebeé ita rasik seidauk bele halo no sira servisu iha seitór ida nebeé la kompete direitamente ho servisus Timór oan sira nian. Hafoin ONU remata nia mandatu iha 2012, iha tinan hirak ikus neé, ema estranjeirus barak mos komesa tama fila fali mai Timór no ema hirak neé mai atu investe liu husi loke loja sira iha Dili no distritus sira. Wainhira ita haré loja harí iha kintu-kantu, ita mos komesa preokupa ho sira prezensa, tamba ita senti sira mai kompete direitamente ho ita no ita tauk sira hadau fali servisu hirak nebeé durante neé ita mos bele halo.  
          Pergunta maka neé - tamba sá ema estranjeiru barak mai halo negósiu iha ita nia rain?. Primeiru - hanesan nasaun foun, Timor-Leste oferese oportunidade osan-mean ba investimentu esternu. Nuneé ema hotu hakarak mai adu-nasip ou buka-moris iha ita nia rain. Sira fiar katak maske ho risku bo’ot, sira sei hetan rendimentu diak ba sira nia investimentu iha Timór foun. Sigundu – hanesan ita nai-ulun sira konfesa iha fatin-fatin, Timor-Leste adopta sistema merkadu livre. Tan neé, nai-ulun sira argumenta, ema hotu iha direitu (livre) hodi mai investe inklui mai halo negósiu. Prinsipiu ida neé refleta iha ita nia lei do investimento nebeé fo dalan ba investimentu esternu hodi investe iha kualker seitór atividade ekonómika.
          Terseiru - ho limitasaun rekursus nebeé nasaun foun Timor-Leste infrenta, Timor-Leste hakarak ka lakohi presiza tebes investimentu esternu inklui sira nebeé mai halo negósiu, hodi direita ou indireita, ajuda prosesu dezenvolvimentu. Ita presiza sira nia kapitál, sasán, teknolojía, matenek, no esperiênsia.
           Prezensa ema estranjeirus nebeé mai halo negósiu iha Timór justru fo benefisiu barak ba ema hotu. Ho sira nia prezensa hamanas liu-tan kompetisaun direita ou indireita, halakon monopóliu merkadu, hafanun ita hotu, liu-liu vendedores Timór oan sira, atu hadiak ita nia kualidade servisu ho folin nebeé razoável. Ho kompetisaun, konsumidores ou povu kbit-laek maka sei hetan benefisiu liu. Tamba sira sei hili vendedores nebeé presta ou oferese servisu diak ho presu razoável. Ho kapitál bo’ot no asesu ba fornesimentu nebeé baratu fasilita sira hodi loka joja bo’ot no fan sasán ho folin baratu. Ho matenek no esperiênsia ajuda sira fornese servisus ho kualidade diak, lalais no baratu. Iha parte seluk, ho sira nia prezensa bele hakman todan governu nian tamba sira kria kampu ba Timór oan sira, ao mesmo tempo fo mos rendimentu ba governu liu husi selu taxa.
           Nuneé ita nota katak prezensa ema estranjeiru barak iha ita nia rain laos mai invade ita nia ekonomia, maibe sebaliknnya sira mai kontribui ba dezenvolvimentu nasionál no bem-estar povu ein jerál. Tan neé preokupasaun hirak hotu mesak la-masuk akal. Ou pelo contrario, tamba buat ida neé fenómena foun ida ba ita, nuneé ita hakfodak no tauk dezenesesariamente. Ita komesa curiga no komesa tauk ba buat foun ou xenofóbia - tamba ita senti sira fo ameasa ba priviléjiu ou status quo nebeé durante ita goja ou taken for granted.
            Entaun Governu la-likan preokupa ona ka ho preokupasaun hirak neé?. Lae. Merkadu livre la signifika livre totál. Ukun-nain sira tenki defini didiak saida maka sistema merkadu livre neé tuir kontekstu Timor-Leste nian. Laiha nasaun ida iha mundu neé, liu-liu sira nebeé hamosu no adopta sistema merkadu totalmente livre. Merkadu livre la signifika katak tukang bakso, suku sapatu, buruh kasar, kasir, no sst bele tama ho livre mai iha Timor-Leste. Sé ita livre nuneé bele hamate fali oportunidade ba Timór oan sira, nuneé governu bele faila tamba la kumpri ninia papél - tau matan ba ninia sidadaun sira nia moris diak. 
         Entaun saida mak ita tenki halo?. Husu ba governu liu-liu ministériu kompentente tenki implementa ho didiak leis hirak nebeé aprovadu no em vigor ona, liu-liu hadiak no hametin sistema avaliasaun no rejistu ba investidór esternu sira. Lei rasik hatúr katak investidór esternu presiza mínimu milaun 1.5 dólar. Laos investidór kelas teri sira i.e tukang bakso, hanesan amo Martinho dehan, mos husik tama livre mai investe iha Timór.
         Ita nia lei rasik mos dehan governu tenki identifika ativade ekonómika nebeé maka presiza investimentu esternu, no hirak nebeé maka proibidu ou rezervadu ba governu ou investidór nasional deit. Ijemplu hanesan bé. Ita la bele fo arbiru deit ba ema mai ke rai, bomba bé sai pois fán. Ita tenki halo planu no estudu didiak molok fo lisensa ba kompania ida prodús no fan bé. Ita mos presiza defini seitór ekonomia nebeé deit maka tenki taka ba investidór esternu. Sé la halo nuneé, ita bele tama iha risku dependensia ba investidores esternu nebeé iha futuru bele fo ameasa ba soberania nasaun nian hanesan nasaun Cyprus nebeé foin lalais neé hasoru problema bank run.
          Husu mos husu ba parte departamentu imigrasaun atu hadiak tan sira nia servisu, liu-liu kontrole ba ema estranjeirus nebeé hodi viza turista hodi mai buka servisu ou loke investimentu. Sé lae, estadu rasik maka lakon tamba ema ilegal hirak neé la selu taxa ker rendimentu pesóal no rendimentu institusionál. Imigrasaun mos tenki fo sansaun forte ba sira nebeé viola lei nebeé vigora.
          Husu ba Timór oan sira tenki prepara a’an no hadiak a’an iha aspeitu hotu-hotu. Komesa husi buat ki’ik sira hanesan étika servisu i.e pelayanan, badaen ou skill no matenek. Prepara a’an ba kompete ho ema seluk. Labele toba demais. Sé ita toba dukur, ita hakfodak mai kareta liu tiha ona no ikus mai ita sai bainaka iha ita nia rain rasik.
         Ikus liu, husu ba governu atu kria kondisaun nebeé diak hanesan fo prioridade no ajuda material ou finanseiru ba Timór oan sira. Hakman sira nia todan liu husi fo asesu ba kréditu. Atu nuneé bele fasilita sira hadiak no haluan sira nia negósiu hodi kompete ho fair ho ema estranjeiru sira.
         Prezensa ema estranjeiru, liu-liu sira nebeé mai halo negósiu iha ita nia rain, laos ameasas ida mai ita, maibe bensaun ida mai ita tamba sira lori benefisiu barak mai ita nia rain no ita nia emar sira. Durante neé ita tauk demais, nuneé ita haré sira hanesan inimigu laos parseiru. Husu ba nai-ulun sira labele husik liman, tau matan nafatin hodi kria kondisaun diak atu nuneé rai-nain ka lao-rai hetan hotu benefisiu husi dezenvolivmentu Timór foun.
           

BARRIERS TO LONG-TERM FINANCING AT AFFORDABLE RATES: INTRODUCING A NATIONAL DEVELOPMENT BANK TO SUPPORT TIMOR-LESTE PRIVATE SECTOR DEVELOPMENT

BARRIERS TO LONG-TERM FINANCING AT AFFORDABLE RATES: INTRODUCING A NATIONAL DEVELOPMENT BANK TO SUPPORT TIMOR-LESTE PRIVATE SECTOR DEVEL...